Marmelaadikompvekid

Täna on kergelt jahe ja kergelt vihmane ilm ja ma tahtsin end korduvalt lüüa, kui läbi vihma kodu poole siblisin. Hommikul veel plaanisin suure, sooja ja kapuutsiga (vajalik vihmaga!) hoodie selga tõmmata ja minna. Aga ei, oo ei.

Teel töölt koju aga võtsin sihi kodust kümne minuti kaugusel pesitsevale leedu poele. Oh, imearmsust! Riiulitel olid reas leedukeelsete siltidega herne- ja kurgipurgid, konservid, pasteedid, vorstid, Laima sefiirid ja marmelaadid ja kommid, tumedad leedu leivad. Oo seda mõnu, kui lõunasöögi kõrvale kaks mõnusat viilu hapukat tumedat leiba ampsata oli.

Poole päeva pealt aga ehmatas kerge valu kurgus mind nii põhjalikult ära, et pärast poekülastust peitsin end sellesama hoodie sisse (mis mind korduvalt varahommikuti kojutulles soojas hoidnud on) ja hakkasin teed rüüpama. Levitan küünlast tuppa kaneelilõhna, kugistan läti marmelaadi (ei ole vitamiin ega puuvili, aga neid olen ma täna ka kugistanud) ja püüan välja mõelda, mis filmi vaadata.

Päris õdus on tegelikult. Laima pakkidel on kõik puha eestikeelsed kirjad ju ka peal. Ootan hommikut ja leiba ja uut leedu-poe-tiiru.