Uued tuuled

Miks teha täna seda, mida võib homse varna lükata? Kunagi oli ühes mu enimloetud Miki Hiire koomiksis see lause vist pealkirjaks. Teepeal koju tuli meelde. Olen endale suvest saati pea iga päev korranud, et blogi võiks kirjutada, ja nii on mööda lennanud sündmused ja reisid ja igat sorti suvalised mõtted, mida on jagada saanud vaid need, kes ise kohal või teiselpool telefoni- või internetiliine. Nüüd lõpuks jõudsin. Oli vaja vabandust rõdule istuma tulla - täna on esimest korda kevadine tunne. Õhk pole enam külm ja kerge, vaid õrnem, soojem, ja hakkab raskeks muutuma, nii nagu ta suvepoole ikka on. Ja kiriku ümber õitsevad krookused.

Praeguseks jäävad siia selle aasta fotod, kogu eelneva võtan järgemööda ette ja tuletan meelde. Nii mõnus - ja natuke kurb - on vaadata kuudetaguseid fotosid ja mälestustetulva alla mattuda.

Tallinn, 1.01.2012. Külm ja päikseline, igati tore algus uuele aastale.

Hetke lemmikkaelakett.

Sama vana koht, sama vana vaade, mis selliste õhtutega ikka veel ilus on.

Vana hea lemmik uuesti telekas.

Restoran Leamington Spas, kuhu sisse ei läinud, aga ukseesine oli lihtsalt nii armas.

Korraks sai lumegi maha, veebruari alguses, nii paariks päevaks sentimeeter-kaks.

Ilus-armas-magus-imetore pakk kodust sõbrapäevaks. :)

Jahedaks kisub ja kõht on tühi, seega praeguseks kõik. Varsti saab veel. Ja veel. Ja veel.

Reading

Hetkel kaaslaseks olev raamat:

Kui välja arvata kõik pikad lõigud finants- ja börsimaailmast, mille futuuridest, optsioonidest ja positsioonidest ei tea ma mitte midagi, ja huvipuuduse tõttu ei kipu uurima ka, mõnus lugemine. Kuna ise pole kriitik, siis jätan nende töö neile ja nemad võrdlevad Faulksi romaani Thackeray ja Dickensiga, mis annab piisavalt aimu, ma arvan, millega tegu. Pöial püsti ja edasi lugema, püüan puhkuse ajaks uue raamatu ette võtta.

Pendulum mängib hetkel raadios. Nädala pärast on nad ka lavalt nähtud. Põnev, põnev. Ma pole siiani päris kindel, kas nad mulle meeldivad või ei hooli ma neist väga. Igatahes nende elektrooniline pool meenutab mulle praegu reede õhtut, mil taas Subway's ringi sebisime ja tantsisime ja juukseid loopisime. (Kelly nimelt tahtis headbangi õppida. Õppida?! Oehjah, neiule isegi ei meeldi muusika, millega see tegevus tavaliselt seostub. Igatahes loopis ta oma head veidi ette-taha ja vahtis, silmad pärani, noormehi, kelle tehnika palju parem oli. :D Endale sain kerge kaelavalu...mmm)

Eilne lühike linnaskäik (sest kõht oli tühi ja toitu oli vaja) muutus pooleldi jumalikuks ja pooleldi põrgulikuks, sest toidufestival on taas linnas, mis tähendab loendamatuid lette kõikvõimalikuga, mis lõhnab ja näeb (kuigi mitte alati) taevalikult. Jaanalinnu-, känguru- ja krokodilliburgerid ei köitnud väga, aga juustuletid, küpsised-koogid, hispaania paella lõhnad seevastu - need I say more?

Täna sajab, sajab, sajab... Suvest pole haisugi. Pff. Mõne päeva pärast olgu olla, mitte siin, tõsi, vaid kodus. :)

Catching up

Nädal pärast vahupidi oli ees justkui vaiksem nädalavahetus, Barcelona F1 etapiga. Pärast laupäevast kvalifikatsiooni aga tuli tohutu igatsus nimetet linna järele ja nii lõpetasin rõdul mõnusalt maheda muusika ja paari klaasi Hispaania veiniga. Kojujäämisest ei tulnud suurt midagi välja, sest Kelly'l hakkas igav ja leppisime Actressi külastuse kokku. Ei jäänud lühikeseks too öö, sest koju jõudsin, kui päike kõrgel, ehk millalgi pärast kuut hommikul.

Reede pärast seda ei lõppenud ka sugugi varem kui umbes samal ajal laupäeva varahommikul, kui Danny mind lõpuks Subside'i kiiret külastust koju jalutas ja siis ise tagasi linna põrutas. Mina haarasin poest (jah, Tesco oli juba lahti selleks ajaks) kiire võileiva ja pärast poolikut keerasin end teki all kerra, tänades oma tumedaid kardinaid. Eelneval õhtul sai ka Subway'd esimest korda külastatud. Ülihea muusikavalik neljas ruumis, ettearvamatult igasuguse rahvaga ja kodust max kümne minuti kaugusel. Perfecto!

Aga tol laupäeval pidi end kuidagi kiiresti vormi ajama uuesti, et õhtupoolikul töökaaslase venna pulmapittu minna. Kogu suur peoruum oli nii...valge ja punane ja armastust täis ja nunnu, et peaaegu hakkas halb, aga siiski mitte. Armas oli. Meie laudkond oli lõbusas tujus, ja kuidas teisiti, kui lauaalune poiste kaasavõetud õllepurke täis, tühje muidugi.

Reede pärast seda avastasin taas Subway'd ja seekord sai varem koju - pool kuus vajus pea padjale. Ja ka seekord ei saanud kaua und näha ega laiselda, sest ka sel laupäeval oli vaja inimese moodi välja näha õhtupoolikul. Danny eesseisvat sünnipäeva oli vaja tähistada ja seega oli ta perel suur grillipidu organiseeritud. Me pisike seltskond jõudis absurdselt hilja kohale, kui pool rahvast enam-vähem korralikult lõbusas tujus olid. Hullupööra lõbus hakkas siis, kui töökaaslaste lapsed Kelly't ja mind ja poisse hüppama vedasid. Mis ta nimi nüüd on? See...õhku täis pumbatud loss, kus hüpata saab. :D Hahah, päris inetu lugu, et meelde ei tule. Igatahes sai korralik treening ette võetud hüppamise, tagaajamise ja säärasega - sest lapsed ei väsi ju kunagi! Maadlus lastega asendus veidi hiljem täiskasvanutega.

Üsna hilja öösel väljas istudes ja grillides (sest allesjäänud rahval olid kõhud uuesti tühjad) hakkas Lorraine'st päris kahju, sest ma ei tahtnud ette kujutada, kuidas ta kõik tühjad pudelid, topsid, papptaldrikud, toiduriismed, suitsukonid jms järgmisel päeval nii aiast kui majast seest ära suudab koristada.

Pärast toda pulmapidu oli esmaspäev vaba, muuseas, bank holiday, nii et sai kaks puhkepäeva. Seekord sai vaid pühapäeva ja esmaspäeval oli veel kergelt väsinud olla. Aga ei miskit, varsti on uuesti reede, siis nädalavahetus ja siis - lennujaam. :) Yay!

Vahupidu

Eilne pärastlõuna/õhtu/öö olid huvitavad. Alustasime pärast tööd pubis, kus kellelgi tekkis (geniaalne?) idee teha ring tekiilat. Hmm. Kell neli pärastlõunal? Aga ühtegi eid ei kuulnud küll. Mõned tunnid hiljem maandusime Kelly juures, mugisime chipse ja hakkasime uut Jackassi filmi vaatama. Hullukesed. Kelly suutis suure ümbriku tagaküljele lauamängu joonistada ja siis hakkas päris lõbus.

Veel natuke hiljem jõudsime tagasi linna ja kuna ma nii väga ei tahtnud meie tavalisse (päris halva muusikaga) Risa klubisse enam minna, siis kõndisime edasi ja leidsime eest Walkabouti, mille järjekorras seistes ja flaierit uurides avastasime, et neil toimus vahupidu tol õhtul. Ha! Ja järgnev oli tõsiselt lõbus mitu tundi vahus ringi tantsimist ja hüppamist ja tagaajamist. Darude'i "Sandstorm" esimeseks vahulooks oli ka kuidagi eriti vahva. Nostalgia, noh, olles härrat ja lugu lives näinud-kuulnud. Ja üle põlve vaht oli mõnus meenutus talvest, kui sama sügavas lumes ringi sumbatud sai. Lõbus, lõbus, lõbus oli! (Nüüd mõtlen, et oleks kuskilt Pärnu, Sunset ja nende välitingimustes toimuv samasugune peoke võtta, oleks veel parem.)

Goodiness/I love vouchers

Läksin täna Tho Body Shopi kupongiga (see sõna kõlab millegipärast kuidagi odavalt) linna ja koju tulin kotitäie nämmade pudelikestega. Näevad väga nämmad välja, mitte et ma neid sööma hakkaks (kuigi mul on tunne, et nende kurgi-mündi ja arbuusi-eukalüpti dušigeelidega tekib kiusatus küll, sest nad lõhnavat taevalikult). Ma olen nüüd täitsa elevil, tahaks kõike korraga proovida. Kanepi kätekreem on igatahes väga mõnus nahal.

:)

Picture update

Eelmise nädalavahetuse omlett

Eelmise nädalavahetuse vihm

Selle nädala uus rõdumööbel. Juhhuuu! Enam ei pea oma pisikesel vaibal rõdul istuma/lamama, et raamatut lugeda. :)