Nädala aja pärast peaks ma suvepapudes ja -hõlstides Barcelonat nautima. Hetkel nuuskan nina peast ja püüan kogu aeg mitte köhida. Pärast ülipikana tunduvat kuut tundi tööl, lubati mind õnneks koju. Teised rääkisid pool päeva, et mine-mine, mida sa tööl üldse teed, aga ei lastud varem ära. Seega istun nüüd kahe kiivi, ühe sidruni ja paratsetamoolipõhise külmetusvastase ja rõvedalt maitsva kuuma joogiga kodus teki all ja püüan magama jääda, et homme siiski veidi rohkem inimese moodi end tunda. Phähh. Sellised äkkrünnakud tervise vastu ei meeldi mulle üldse. Oleks tipptopp terve, oleks eile end kinno vedanud seda vaatama - nüüd peab DVD ära ootama:
