Wednesday, July 14, 2010

Chocolate and sugar


Mõtlesin peavalu eemale tõrjudes pärast tööd poest väike šokolaad koduteele kaasa haarata. Aga siis tuli Kelly ja küsis, kas me M&S-i tahaks minna - tassike kuuma šokolaadi? Eh, neiu luges mõtteid tol hetkel.

Lõpuks haaras Kelly meile kahele mõlemale tassi kõrvale veel suure šokolaaditükkidega küpsise ja koogitüki, mida me õnneks jagasime. Tassi kõrval olid veel vahommid ka. Suhkru üledoos pooleteise tunni tööklatši ja naeru kõrvale. Mmmmõnus.


Tuesday, July 13, 2010

Let's ride

Sel laupäeval ei lubanud ma endal väga kaua magada ja ajasin end veidi pärast kella 9 üles. Eelmise õhtu pubitiir ei andnud ühestki otsast tunda, seega võis kohe asjalikuks hakata. Kahe ja poole tunni pärast istusin vanasee heasse nr 126 bussi, et Oldbury poole sõita. Saapad ja lühikesed püksid - siinne ilm.

Millalgi enne kella kahte, kui pappkastid kenasti autosse lükatud, alustasime neljakesi teed Radcliffe'i - Blaze, E., Claudio ja mina. Jay ilmus festarile millalgi kuue ja seitsme vahel (vist), Luke ja Chris (vendadest vennakeste asendajad) olid niikuinii kohal. Esimene tund või nii möödus meil E,-ga merchilaudade paika panemiseks ja üles seadmiseks. Minu peamine tööpost tol õhtul. Ja ei kurda üldse.

Inimesi kogunes pisikesele siseruumis toimuvale SOS Festile päris paras hulk ja Fury UK ajaks oli lava ees mõnusalt suur mass eriti positiivset rahvast. Nende ikka ja alati väga nauditava seti lõpus kutsuti lavale lisaks veel mõni bändiinimene siit ja sealt, nende hulgas B., ja Dio sünnipäeva auks kõlas "Heaven and Hell".

BB set oli hea nagu alati, aga veider, sest Dave'i ja Nico asemel olid laval Chris ja Luke. Poisid tegid väga hea töö, aga siiski kõlas kogu asi veidi teistmoodi. Samas, kui "The Clansman" listis on, siis ei kurda mina mitte millegi üle. Hehee. Horns up!

Järgnev tund möödus kogu tavaari kokkupakkimisele ja autosse vedamisele. Tolle õhtu silmailu, tätoveeritus käsivartega norrakast trummar, koperdas samal ajal mööda saali ringi ja ei jaganud toimuvast vist väga palju. Noojah. Igatahes lõpetasime oma väikese seltskonnaga B. bäkkaris, kus ootas paar pudelit Becksi ja tore jutuajamine uue tuttavaga.

Kodutee - või, noh, B. juurde siis - möödus kiiresti, sest pärast oma kartulite hävitamist keerasin end auto tagaistmele kerra ja magasin kuni auto seisma nõksatas. Mulle eraldati lausa eraldi pisike tuba. Haa. Ja magada lasti ka nii kaua kui vaja. Ikka olin kell 11 ärkvel ja järgneva tunni otsisime Claudioga meeleheitlikult telekast midagi vaadatavat. Ei leidnud. Kuni hakkas F1. Siis istusime mõlemad, silmad telekale kleebitud, ja õnneks samu sõitjaid toetades. Ei tahaks itaallasega vaidlema hakata, noh. Õhtu lõpus oli seljataga äärmiselt mõnus nädalavahetus festari, hea seltskonna ja väga toredate tulemustega spordis - Webber ja Hispaania! :D


Väljas on umbes 17 kraadi ja vihm!

Monday, July 5, 2010

Flying away

Nädal tagasi reedel maandusime taas pärast tööd pubis. Olid joogid - kellele rohkem, kellele vähem - ja jutuajamised, silmast silma ja telefoni teel, ühed lõbusamad ja teised tõsisemad kuni koju jalutades päris kurvaks kippusid. Ma kuulasin rohkem kui rääkisin, ei osanud kuidagi nõu anda ega aidata.

Järgmise päeva kuumas päikesepaistes jalutasime July'ga linna, et taas Michaeliga kohtuda. Jäin etteplaneerimata lõunasöögile mõnusalt jahedas ja uues, modernses baaris. Õhtul seisime ligidaloleva baari ees väljas, nautisid sooja ööõhku ja naersime oma tobedaid nalju ja saksapärast huumorit.

Pühapäevane jalgpall oli olulisem kui kõik muu. Elu tänavailt oli pea pühitud, punavalged lipud lehvisid ja baaride ustel seisid turvamehed. Õhus oli tajutav veider põnevus ja pinge. Mina olin "vaenlaste" seltskonnas. July ja Michaeliga istusime samas baaris, kus eelmisel päeval, kus rahvas oli vaiksem, viisakam ja mitteähvardav. Ma ei valinud pooli, aga aimasin tulemust. Pärast mängu oli tänavail rohkem rahvast, aga mitte oluliselt rohkem hääli. Esmaspeävaks olid enamik lippudest kadunud.

Nädal tööl oli nagu nädal tööl ikka. Väljas oli palav, õhtud väsinuna kodus ja mõni harv jalgpallimäng telekas.

Ootasin reede õhtut, sest siis, pärast tööd haarsin kodust koti ja läksin. Rong ootas ja lennuk ootas (kuigi jäi tunnikese hiljaks), et mind Barcelona ligidal meeldivalt üllatavasse sooja öösse jalutada lasta. Nädalavahetus Barcelonas oli nii meeldiv vaheldus. Aga et ma end just täiesti tühjaks kirjutasin, on kõik siin kirjas. Veider mõelda, et veel eile jalutasin seal ringi, lasin end päikesel veel kergelt kõrvetada, ja täna ootas - pärast liiga lühikest und - taas igapäevane töö. Ja veel veidram oli keset pisikest lennujaama täiesti ootamatult Jay'le otsa jõllitada ja alles pärast mitut sekundit vaikust aru saada, et ta pole mitte veider hullumeelne hallutsinatsioon, vaid päriselt seal. Tema ja Blaze, tagasiteel Birminghami, sama lendu ootamas. Mitu tundi ootamist muutusid palju mõnusamaks ja lõbusamaks. Midagi nii ootamatut poleks üldse osanud ette kujutada ja üllatus oli mõlemapoolselt eriti suur. Nad päästsid mu arvatavatest lõpututest püüetest mitte mõelda mõningale siinolevale ja püüetest unega võidelda. Härrased sõidutasid mu öösel veel kojugi. Ühe väikese erandiga oli eriliselt mõnus nädalavahetus. Ja paariks minutiks kohtusin Vahemerega taas!
Ehk suudan ja jaksan mõni teine päev pikemalt kirjeldada. Fotod tulevad ka.

Sunday, June 20, 2010

Weekender

Küsimärgiga väljaminek eile õhtul jäi päris kauaks küsimärgiga. Kui July ja Michael lõpuks linnast oma pisikeselt ärikohtumiselt siia jõudsid (noh nii pärast 11 õhtul) ja mina "Family Guy'd" vaatasin ja omaette itsitasin, olid nemad liiga väsinud, et enam kuhugi minna. Vahtisime paar tundi teismeliste rikkurite majasid telekast ja lõpuks, kui Michael end magama sättis, istusin ma äkkotsusel taksosse. Järgmine peatus - Rainbow. Üksi kell 2 öösel klubisse minna on veider. Õnneks läks tuttava näo leidmiseks umbes kaks minutit aega. Dance, dance! Veidi pärast 3.30 hakti uksi sulgema, aga kuna tegemist on vaat et R.-i teise koduga, siis saime edasi aftekale jääda. Küll mitte kauaks, sest keegi meist pidi kell 11 tööl olema.

Täna? Liiga vähe und taas, jalka, triikimine ja õhtul Deathstars. Night, electric night!

Ja mis loogika järgi Uus-Meremaa hetkel 1:0 Itaalia vastu juhib? Hah, seekordne MM - expect the unexpected.

Saturday, June 19, 2010

Football fever pt 2

Ma kohe väga pelgan hetke, kui Saksamaa ja Inglismaa peaks jalkaväljakul kohtuma järgmises ringis. Sest siis ei oska ma pooli valida. Nojah, kui ma satun tol hetkel pubis olema, siis olen ma sunnitud puna-valge poolt olema, eks? Muidu lõpeb asi kehvasti, kui sakslaste värava puhul - erinevalt ülejäänud seltskonnast - üle ruumi "wooohooooo!!!" karjun. Eile õhtul igatahes karjuti ja lauldi Rooney ja seltskonna ponnistustele kaasa pubis, päris valjuhäälselt kohe, aga nonäed, ei aita ka terve riigi pubikoorid neid paremini mängima. Ohjah. Peaasi, et Uruguay edasi saaks! Haa. Diego!!

Hm. Ma olen teisipäevast alates iga päev pärast tööd hea tunni või kauem samas pubis MM-i vaadanud. Üks nägupidi tuttav vanapaar tervitab ka juba ja meespool uurib mängude seisu. Armsakesed teised.

Tänane viimane mäng ees ja siis...välja?

Ja miks pidin ma keset kena laupäeva nägema postimees.ee-s uudist, et Pärnusse ehitatakse McD.??? Öäkk.

Sunday, June 13, 2010

Football fever


Reedest alates on ametlikult selle aasta viies aastaaeg alanud - jalgpalli MM. Kõik aknad (kaasa arvatud autoaknad) ja uksed ja Inglismaa puna-valgeid lipukesi täis pikitud.

Reede pärastlõunal (õhtuks on kell neli veidi palju pakutud) vajus peaaegu kogu meie rõõmus kollektiiv Windsorisse kahe laua taha istuma. Telekast näidati MM-i kõige esimest mängu. Üks jook, kinnitasid kõik, ja siis edasi midaiganes tegema. Üks jook? Noh, mitte päris. Teise mängu ajal istus pool seltskonnast ikka veel samas lauas ja mina leidsin endale esimese lemmikmeeskonna. Ja kuidas tekivad naissoole oma lemmikmeeskonnad? Muidugi siis, kui ekraanilt vilksab läbi mõni kena jalgpallur. Seekord siis Uruguay Diego Forlan. Hah, blondid lehvivad juuksed - pole ime.



Pubis istusime kokku head 7 tundi umbes, enne kui D.-ga edasi liikusime. Teel kuhuiganes jõudsin hakata elu pärast muret tundma, sest meie uusin töötaja suutis kuidagi keset tänavat 20-penniseid kerjava naisega korralikult tülli pöörata. Minu esimene õhtu töökaaslastega väljas lõppes veidralt...temal ka järelikult. Edasi koju kingi ja riideid vahetama ja pärast pikka jalgsimatka lõpetasime Rainbow's. Ja, no kurat, mõlemas kohas ja etteplaneerimata R.-i näha oli ka veider.

Nädalavahetus on 100% spordilainel - eilne ja tänane jalgpall (khõm, eilse Inglismaa-USA mängu ajal poleks tahtnud küll üheski pubis istuda) ja F1...millele ma nüüd taas keskendun.

Sunday, June 6, 2010

Shoeday


Mõni päev tagasi paistas hommikul aknast, nagu oleks keegi ülejäänud maailma ära kustutanud.




Tagasi sündmuskohale ehk läksin tagasi kingapoodidesse. Sobisid siiani ja nii hästi. Leidsin teisest poest Miaow'd ka üles...nagu jalga valatud. Niu. Nüüd oleks üleliigset 150 naela vaja ja siis oleks need kaks paari iludusi minuga. Seniks aga nautisin sooja suvist vihma (vihmavarju all) ja tõstsin kotist välja toeseina äärde fotodel oleva paari.

Kohe hommikust alate mõnus päev.