Päike! Väljas on päike ja natuke pilvi ja mitte ühtegi vihmapiiska ega sünget halli vaipa peakohal.Soojem on ka. Peaaegu kevadine tunne oli täna. Peaaegu. Seega täitsa tore ju. Aru ma ei saa ainult, miks peab alati mingi totter tasakaal olema positiivse ja negatiivse vahel. Sain eelmisel kolmapäeval pärast kaht ja poolt nädalat sooja vee tagasi ja kerge telefonipaanika oli vaid üleöö alla andnud laadija süü, mille tore härra telefonipoes nagu naksti välja vahetas (mõni selline pisiasi lihtsalt suudab vahel täiesti jubeda päeva/nädala kordi paremaks teha). Aga siis tulevad agad - et mu käed ikka veel korda ei saa, kuigi tsipa parem on nüüd (pikk jutt ja ei midagi tõsist, aga kergelt piinav on küll) ja siis veel hommikul üles ärgata iga liigutuse peale põrgulikult valutava ülaseljaga. Phähh. Väikesed asjad, eks, ei tohiks ju nii väga häirid ja tuju rikkuda, aga kui neid pisiasju järjest koguneb, vajub meeleolu tunduvalt allapoole. Tahad või mitte.
Igatahes - tänase päikesega on raske nukker olla. Kreemipotsikud kõrval ja selja taga kolm patja, püüdes end mitte väga liigutada pärast tööpäeva, on päris ok olla. Sukeldun ehk taas kas raamatusse (Graham Greene The End Of the Affair) või telesarja (The Killing taani originaalversioon) või otsin Mansoni uue albumi kuskilt üles ja kuulan seda (positiivsuse tipp, muidugi). Kuu aja pärast on suvi ja Soome ja puhkus ja sõbrad ja pere. :)
No comments:
Post a Comment