Ma jäin Waterstonesis üsna lolli näoga lasteraamatute eripakkumiste riiulit jõllitama, kui see mulle teepeale ette jäi, too raamat uhkelt keset riiulit säramas. Vahtisin ja mõtlesin omaette, kes ometi tuleb mõttele anda välja lasteraamat aluspükstes maailmapäästvatest tulnukatest. Uhh. Ma olin kohe eriliselt rõõmus oma lapsepõlve Emili ja Ronja üle (esimene neist on täiesti kapsaks loetud). Ja et kõik veel veidralt naljakamaks teha, kujunes selle raamatu mainimisest tollesama pühapäevase päeva õhtul pubilaua taga vestlus Teletupsudest. Nojah.
Aga äkki nendesamuste veidrate tulnukate pärast külastavadki mind igal öösel aina hirmsamaks muutuvad unenäod. Aitäh, alateadvus, aga ma saaks ka ilma nendeta väga kenasti hakkama.
Ma tulen varstiiiiiiiiiiiiiiii
ReplyDelete