Catching up

Nädal pärast vahupidi oli ees justkui vaiksem nädalavahetus, Barcelona F1 etapiga. Pärast laupäevast kvalifikatsiooni aga tuli tohutu igatsus nimetet linna järele ja nii lõpetasin rõdul mõnusalt maheda muusika ja paari klaasi Hispaania veiniga. Kojujäämisest ei tulnud suurt midagi välja, sest Kelly'l hakkas igav ja leppisime Actressi külastuse kokku. Ei jäänud lühikeseks too öö, sest koju jõudsin, kui päike kõrgel, ehk millalgi pärast kuut hommikul.

Reede pärast seda ei lõppenud ka sugugi varem kui umbes samal ajal laupäeva varahommikul, kui Danny mind lõpuks Subside'i kiiret külastust koju jalutas ja siis ise tagasi linna põrutas. Mina haarasin poest (jah, Tesco oli juba lahti selleks ajaks) kiire võileiva ja pärast poolikut keerasin end teki all kerra, tänades oma tumedaid kardinaid. Eelneval õhtul sai ka Subway'd esimest korda külastatud. Ülihea muusikavalik neljas ruumis, ettearvamatult igasuguse rahvaga ja kodust max kümne minuti kaugusel. Perfecto!

Aga tol laupäeval pidi end kuidagi kiiresti vormi ajama uuesti, et õhtupoolikul töökaaslase venna pulmapittu minna. Kogu suur peoruum oli nii...valge ja punane ja armastust täis ja nunnu, et peaaegu hakkas halb, aga siiski mitte. Armas oli. Meie laudkond oli lõbusas tujus, ja kuidas teisiti, kui lauaalune poiste kaasavõetud õllepurke täis, tühje muidugi.

Reede pärast seda avastasin taas Subway'd ja seekord sai varem koju - pool kuus vajus pea padjale. Ja ka seekord ei saanud kaua und näha ega laiselda, sest ka sel laupäeval oli vaja inimese moodi välja näha õhtupoolikul. Danny eesseisvat sünnipäeva oli vaja tähistada ja seega oli ta perel suur grillipidu organiseeritud. Me pisike seltskond jõudis absurdselt hilja kohale, kui pool rahvast enam-vähem korralikult lõbusas tujus olid. Hullupööra lõbus hakkas siis, kui töökaaslaste lapsed Kelly't ja mind ja poisse hüppama vedasid. Mis ta nimi nüüd on? See...õhku täis pumbatud loss, kus hüpata saab. :D Hahah, päris inetu lugu, et meelde ei tule. Igatahes sai korralik treening ette võetud hüppamise, tagaajamise ja säärasega - sest lapsed ei väsi ju kunagi! Maadlus lastega asendus veidi hiljem täiskasvanutega.

Üsna hilja öösel väljas istudes ja grillides (sest allesjäänud rahval olid kõhud uuesti tühjad) hakkas Lorraine'st päris kahju, sest ma ei tahtnud ette kujutada, kuidas ta kõik tühjad pudelid, topsid, papptaldrikud, toiduriismed, suitsukonid jms järgmisel päeval nii aiast kui majast seest ära suudab koristada.

Pärast toda pulmapidu oli esmaspäev vaba, muuseas, bank holiday, nii et sai kaks puhkepäeva. Seekord sai vaid pühapäeva ja esmaspäeval oli veel kergelt väsinud olla. Aga ei miskit, varsti on uuesti reede, siis nädalavahetus ja siis - lennujaam. :) Yay!