Weekender

Küsimärgiga väljaminek eile õhtul jäi päris kauaks küsimärgiga. Kui July ja Michael lõpuks linnast oma pisikeselt ärikohtumiselt siia jõudsid (noh nii pärast 11 õhtul) ja mina "Family Guy'd" vaatasin ja omaette itsitasin, olid nemad liiga väsinud, et enam kuhugi minna. Vahtisime paar tundi teismeliste rikkurite majasid telekast ja lõpuks, kui Michael end magama sättis, istusin ma äkkotsusel taksosse. Järgmine peatus - Rainbow. Üksi kell 2 öösel klubisse minna on veider. Õnneks läks tuttava näo leidmiseks umbes kaks minutit aega. Dance, dance! Veidi pärast 3.30 hakti uksi sulgema, aga kuna tegemist on vaat et R.-i teise koduga, siis saime edasi aftekale jääda. Küll mitte kauaks, sest keegi meist pidi kell 11 tööl olema.

Täna? Liiga vähe und taas, jalka, triikimine ja õhtul Deathstars. Night, electric night!

Ja mis loogika järgi Uus-Meremaa hetkel 1:0 Itaalia vastu juhib? Hah, seekordne MM - expect the unexpected.

Football fever pt 2

Ma kohe väga pelgan hetke, kui Saksamaa ja Inglismaa peaks jalkaväljakul kohtuma järgmises ringis. Sest siis ei oska ma pooli valida. Nojah, kui ma satun tol hetkel pubis olema, siis olen ma sunnitud puna-valge poolt olema, eks? Muidu lõpeb asi kehvasti, kui sakslaste värava puhul - erinevalt ülejäänud seltskonnast - üle ruumi "wooohooooo!!!" karjun. Eile õhtul igatahes karjuti ja lauldi Rooney ja seltskonna ponnistustele kaasa pubis, päris valjuhäälselt kohe, aga nonäed, ei aita ka terve riigi pubikoorid neid paremini mängima. Ohjah. Peaasi, et Uruguay edasi saaks! Haa. Diego!!

Hm. Ma olen teisipäevast alates iga päev pärast tööd hea tunni või kauem samas pubis MM-i vaadanud. Üks nägupidi tuttav vanapaar tervitab ka juba ja meespool uurib mängude seisu. Armsakesed teised.

Tänane viimane mäng ees ja siis...välja?

Ja miks pidin ma keset kena laupäeva nägema postimees.ee-s uudist, et Pärnusse ehitatakse McD.??? Öäkk.

Football fever

Reedest alates on ametlikult selle aasta viies aastaaeg alanud - jalgpalli MM. Kõik aknad (kaasa arvatud autoaknad) ja uksed ja Inglismaa puna-valgeid lipukesi täis pikitud.

Reede pärastlõunal (õhtuks on kell neli veidi palju pakutud) vajus peaaegu kogu meie rõõmus kollektiiv Windsorisse kahe laua taha istuma. Telekast näidati MM-i kõige esimest mängu. Üks jook, kinnitasid kõik, ja siis edasi midaiganes tegema. Üks jook? Noh, mitte päris. Teise mängu ajal istus pool seltskonnast ikka veel samas lauas ja mina leidsin endale esimese lemmikmeeskonna. Ja kuidas tekivad naissoole oma lemmikmeeskonnad? Muidugi siis, kui ekraanilt vilksab läbi mõni kena jalgpallur. Seekord siis Uruguay Diego Forlan. Hah, blondid lehvivad juuksed - pole ime.

Pubis istusime kokku head 7 tundi umbes, enne kui D.-ga edasi liikusime. Teel kuhuiganes jõudsin hakata elu pärast muret tundma, sest meie uusin töötaja suutis kuidagi keset tänavat 20-penniseid kerjava naisega korralikult tülli pöörata. Minu esimene õhtu töökaaslastega väljas lõppes veidralt...temal ka järelikult. Edasi koju kingi ja riideid vahetama ja pärast pikka jalgsimatka lõpetasime Rainbow's. Ja, no kurat, mõlemas kohas ja etteplaneerimata R.-i näha oli ka veider.

Nädalavahetus on 100% spordilainel - eilne ja tänane jalgpall (khõm, eilse Inglismaa-USA mängu ajal poleks tahtnud küll üheski pubis istuda) ja F1...millele ma nüüd taas keskendun.

Shoeday

Mõni päev tagasi paistas hommikul aknast, nagu oleks keegi ülejäänud maailma ära kustutanud.




Tagasi sündmuskohale ehk läksin tagasi kingapoodidesse. Sobisid siiani ja nii hästi. Leidsin teisest poest Miaow'd ka üles...nagu jalga valatud. Niu. Nüüd oleks üleliigset 150 naela vaja ja siis oleks need kaks paari iludusi minuga. Seniks aga nautisin sooja suvist vihma (vihmavarju all) ja tõstsin kotist välja toeseina äärde fotodel oleva paari.

Kohe hommikust alate mõnus päev.

Irregularchoice

Kardinatest on täpselt niipalju kasu, et liiga valge toa tõttu üles ei ärka, aga isegi need ei kaitse mind kell 8 hommikul saadetavate sõnumite eest. Õnneks suutsin end veenda, et mul on vaja edasi magada ja nii venisin alles veidi enne keskpäeva voodist välja.

Palav on. Ja lämbe. Aga õnneks ei prae päike, vaid on mõnusalt pilvine. Seega jalutasin linna, poodidesse...ja leidsin kingad, mis panid mind neid (olgu, vaid üht, sest teist polnud välja pandud) kolm porda proovima, kolm korda ahhetama ja ohkama ja siis poest välja jalutama, unistades, et millalgi saaks ma nad koju kaasa võtta. Tuhnisin paar minutit netis ja leidsin nad üles:

Ja siis veel:

Miaow

Rocko Yellow